Frustratsioon on laes

"Asjad", mis mind mõnikord marru ajavad.......

Ma tean alati, mida ma teen ja millal teen, mul on kõik siin alati läbi mõeldud, sest ma mõtlen palju ette ja mind teeb jube tigedaks, kui keegi ei oska seda näha või ei mõista mind...

Sest täna näiteks..mhmhmhm kõik tekitas kuidagi pinget, sest nii esiteks Claudia teab ainult kolme sõna, mamma, papa ja minni, viimane thanks to me..aga ta tahab kogu aeg ema ja mulle viitab see seda, et ema on temaga liiga vähe aega koos, sest pole minu ega teiste au pairide töö õpetada kellegile vägisi sõnu, kui ta  tahab oma emaga olla, kellel on kohustus õpetada oma lapsele mitte ainult sõnu vaid üldse kõike ja olla temaga koos ja ausõna mina nutaks ka ema taga, kui ma näen teda hommikul kell 8 lahkumas ja tulemas kuskil kuue aeg õhtul, sama on isaga, ma saan aru, et nad töötavad palju, aga siiski nii väike laps tahab oma vanematega ka olla, mina ja Dana ei saa olla talle ema eest...Ema ise ka ütleb, ma tean, ma pean temaga rohkem koos olema, aga millegipärast on ta ikka minu ja ka Danaga, ma saan aru, et see on mu töö, aga olgem ausad, mina ei saa teha midagi, kui ema on väsinud, ka mina olen väsinud tema tegelasest teinekord, ta on temaga veidi aega ja ütleb juba sellise lause, mm it`s a pleasure to be together with monster, iroonia aga kuidas saab see mitte olla meeldiv olla koos oma lapsega, isegi siis kui ta jonnib või pole kõige parem, isegi siis, ta on ju ikkagi sinu laps, sulle peab see lihtsalt meeldima..... Ok mõnikord tuleb ema koju ka ikka varem, aga see ei tähenda, et ta on alati temaga..alati on vabandused varnast võtta, oi ma pean toidupoodi minema, või pean süüa tegema vms nu kokkaku vähem ausõna ja tegelgu rohkem, kas lapsega või pühendagu vähem aega sellele toiduvalmistamisele ja minge ka mõnikord välja sööma, pealegi kokkamised kodus on tihti kallimad kui väljas söömingud...(pole minu asi öelda seda) aga siin lihtsalt on sellel põhirõhk...ja teine probleem on Claudia ületoitmine, sest talle antakse nii palju süüa, ma saan aru, et nad tahavad, et ta ka kõike head ja paremat saaks maitsta, aga see on siin juba liig, mis liig, kui laps nutab, anname aga süüa, loomulikult nutab ta toidutoolis, kui ta on seal oma söögi ära söönud ja siis vaatab veel pealt, kuidas terve pere sööb, mis tal muud üle jääb, ta tahab ka, kuid ta karjub ka sellepärast, et tahab tähelepanu ja tegelemist, sest igav on ju niisama istuda ja vaadata, kuidas teised söövad....Dana ja mina ütlesime neile ka seda, aga siiski, midagi muudeti, aga .....

Claudia saab alati oma puuvilja mehu kuskil viie aeg, ja tavaliselt ma annan seda õunapüreed poe oma, aga nüüd teen ka ühe riiiviga  seda ise talle..

Ühesõnaga pidin Giuliana koolist ära tooma 5.10 ja läksin koos Claudiaga nagu ikka, kes siis teda vaatab ja meie koduabiline küsib, kas ma mehu ei annagi Claudiale, ütlesin, et kui tulen Giuliga, siis annan, sest esiteks ta sai äsja just kaks jäätise vahvlit ja sel pole ju vahet kui ta saab umbes 15 minutit hiljem oma mehu, kunagi pole see nii kellaajast kellani, ja ega laps masin pole, kui näed, et ta näljane pole, siis milleks..seega Dana tegi ei millestki probleemi ja võtsin siis selle poe mehu kärusse kaasa nagu tavaliselt annan õues, aga jälle uus probleem, ei Eliis sa pead talle seda ise tegema, aga srry ta sai täna ka seda kodutehtud mehu juba ja ma ei saa seda õues teha ja enne mul aega polnud ja Giuli ma pean ju koolist ära tooooooma....mitte millestki teha probleemi, seda on tema puhul tihti ja see ajab mind lihtsalt marru, mõnikord tahaks kohe.........

AGA õnneks siis tuli just ema ja tema läks hoopis Giulile järgi Claudiaga ja mehu teema polnud mingi problem tema jaoks, nu õige ka, ütles, et annab talle vb hoopis jäätist:D

Jah olen paha ja ärritun kergesti...aga siis panin riide ja läksin kohe jooksma, kuigi nii  vara ma ei käi tavaliselt, aga oli vaja pea selgeks joosta ja puhastuda:D

Kuid avastasin end jooksu pealt endaga rääkimast ja kätega vehkimast, sest see on minu viis viha välja saada, kuid esimene ring Mirabellos, mu pinge ja negatiivsus ja viha aina kasvas ja eneselegi aimamata oli ka jooksu tempo kasvanud liiga suureks, sest ärritunud inimene teatavasti ei kontrolli oma tundeid, ja tegin ühe ringi 10 minutiga, mille tavaliselt teen seal 15 minutiga, aga siis vaatasin ringi ja mägesid ja merd ja tasapisi vaibusin, kuid raske oli joosta, 

vähe sellest, et vaimne tase oli miinimum piiril, siis oli ka mu füüsis nii all kui võimalik, aga sageli on nii, et kui vaimne seisund on negatiivselt laetud, siis on mul tugev füüsilise energia ülekaal..aga täna polnud kumbagi, kogu energiaväli oli tühi..läksin koju tagasi pärast 40 minutilist jooksu ja panin spordiklubisse trenni-Circuito-treeningu nimi..

Ja see oli hea otsus, sest see võttis kõik mu pinged maha, ma unustasin, et olen siin tööl, unustasin kõik ja see oli hea, higi jooksis ojadena, raske, aga hea!!!!!

Aa midagi rõõõmustavat ka vahelduseks, et ma Teie energiavälja siin ei kahjustaks, siis ostsin siin omale Fisicomania spordiklubi kaardi ja nüüd käin õhtuti trennides, kui ma vaba olen, sest mõtlesin, et kaua ma ikka jaman, sellega, et käin õnnne peale, et kas saan tasuta või mitte, kuigi alati sain tasuta, ja need tasuta korrad kokku annaks juba ühe kuukaardi hinna, seega pole hullu ja vähemalt mulle meeldib nendes tundides käia ja saan relaxxxxida:D

Ja spordiklubi inimesed on kõik nii sõbralikud, nii treenerid, trennitajad kui töötajad, administraator alati ütleb Ciao Eliis, ma isegi pole talle otseselt oma nime öelnud, aga ükskord paberile kirjutasin, et kuukaarti saada;)

Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.

(John Dollardi 1939. aastal esitatud frustratsiooniagressiivsuse hüpoteesi kohaselt viib frustratsioon alati agressiivsuseni ja igasugune agressiivsus on frustratsioonist tingitud. Hiljem on leitud, et frustratsioon võib viia ka muu käitumiseni — näiteks tekitab Martin Seligmani mudeli järgi püsiv frustratsioon läbi õpitud abituse depressiooni.

Hilisemad uurimused on näidanud, et frustratsioon tekitab agressiivsust suurema tõenäosusega kahe tingimuse juuresolekul - esiteks peab frustratsioon olema tugev; teiseks peab frustratsiooni põhjust tajutama juhusliku või ebaõiglasena, mitte ärateenitud või õiglasena.)

!!!Kartke mind, sest mina kardan ennast!!!

Üks teema veel, olen sellest vb juba kirjutanud, aga õues on 20 kraadi ja mõnedel inimestel on juba talvejoped, srry, aga mis Te siis veel kannate, kui peaksite elama -20 kraadiga?? Ma lihtsalt ei mõista neid vahel...ja ma saan aru, et iga inimene on kohastunud elama seal, kus ta elab, aga siiski, miks ma ei või panna plätusid jalga kui on nii soe, jälle üks inimene küsib minult a la ega sa ometi nende jalanõudega välja ei lähe (plätudega), aga, miks ma ei või, kui õues on nii soe, minu jaoks suvi, tõesti!!!

Ja kui ma tavaliselt Eestis alati külmetasin, siis siin tunnen end täitsa karastunud inimesena:D võrreldes itaallastega, ma tõesti ei tea, mitu talvekarvakasukat nad paneksid, kui peaksid Eesti talvega elama, seega eestlased on tugevad ja karastunud, kiitos Teile!!!!Talvel pole La Spezias lund, vb ainult ühe päeva ja siis on ka koolid suletud, sest see on ebatavaline ja autod ei sõida ka sel päeval ja talvel on siin umbes kõige külmem pluss 5 kraadi, ainult väga vara hommikul  võib olla 0 ja miinus 1 kraad, aga mitte rohkem, ikka soe:) Kui koolist juttu tuli siis, siin on parim hinne koolis 10 ja ma olen veel koolis nalja teinud hah sain kümne, siin on see päriselt nii ja halvim hinne 5 :D

Ma tean, et ma ärritun kergesti mõnikord pisiasjadest, aga siin olles ma polegi seda palju tundnud/teinud ja vahel võib ka endale seda lubada, nagu täna:D

Ärrituse korral ostke šokolaad ja ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pöörduge arsti või apteekeri poole, aga täna oli minu ravim kaks trenni ja see osutus paremaks kui šoks!!!

Adjooos amiiigooos!!!